Magamistuba

Voodi mõõt: mis ruumi päriselt mahub

Voodi laius tuleb ruumist, mitte soovist. Ühele inimesele piisab 90–120 cm. Kahele on mugavaim 160x200 või 180x200. Kui magate kahekesi 140 cm laiuses voodis, jääb kummalegi 70 cm. See on kitsam kui rongi magamiskoht.

Voodi ümber peab jääma vähemalt 60 cm käiguruumi ühelt küljelt ja jalutsist. Kahe seina vahele surutud voodi puhul muutub voodipesu vahetamine tüliks, mida märkad alles kolmandal korral. Meie voodite valikus on üle 440 mudeli ja kõik levinud mõõdud eraldi filtreeritavad.

190 või 200 cm: kaks standardit, mis ei sobi kokku

Siin tehakse kõige rohkem vigu. Vanemates korterites on levinud 190 cm, uuemas mööblis 200 cm. Vahe on kümme sentimeetrit ja see teeb madratsi kasutuskõlbmatuks: 120x190 madrats liigub 120x200 raamis ringi, 200 cm madrats ei mahu 190 cm raami üldse.

Mõõda voodiraami sisemõõt, mitte välismõõt. Raami paksus võib olla 2–5 cm kummalgi küljel. Meil on mõlemad pikkused eraldi kategooriatena, näiteks 120x190 voodid ja 160x200 voodid. Kui oled pikem kui 185 cm, võta 200 cm ka siis, kui ruum lubaks lühemat.

Voodi kogukõrgus ja voodipesu mõõdud

Kaks asja, mis tellimisel tähelepanuta jäävad. Esiteks voodi kogukõrgus: raami kõrgusele liitub madratsi paksus, mis on 16–30 cm. Madala raamiga voodi koos 30 cm madratsiga annab magamispinna kõrguseks 45–50 cm, mis on mugav. Sama madrats kõrgel raamil viib pinna 65 cm peale ja sinna ronimine hakkab vanemale inimesele vaeva tegema.

Teiseks voodipesu. Eesti kauplustes müüdav lina on tavaliselt mõõdus 150x210 või 220x240 cm ja see arvestab kuni 25 cm paksuse madratsiga. Kui ostad 30 cm või paksema madratsi, tuleb otsida süvendatud servaga linasid, muidu tuleb lina öösel nurkadest lahti.

Hoiuruum voodi all

Väikeses magamistoas on voodialune ruum juba olemas ja tasuta. Tõstetava põhjaga pesukastiga voodi mahutab kõige rohkem, aga vajab vaba kõrgust voodi kohal ja gaasiamortisaatorid kuluvad umbes viie aastaga. Ratastel voodikastid maksavad vähem ja sobivad olemasoleva voodi juurde. Tingimus on 15 cm vaba kõrgust voodi all.

Madratsi tüüp ja kõvadus

Madrats mõjutab und rohkem kui voodiraam.

Vedrumadrats on levinuim ja parima õhuvahetusega. Vahe bonell-vedrustuse ja taskuvedrude vahel on tegelik, mitte turunduslik: bonell liigub tervikuna, taskuvedrud igaüks eraldi kotis. Kui kaaslane pöörab teisel pool voodit, tunned bonell-madratsis seda, taskuvedrudes mitte. Meie vedrumadratsite valikus on üle 460 mudeli, populaarseim mõõt 140x200.

Vedrudeta madrats on vahtmaterjalist ja kohandub keha kujuga. Külili magajale sobib see paremini, sest õlg ja puus vajuvad sügavamale ja selgroog jääb sirgeks. Vaht hoiab soojust, nii et kui sul on niigi öösel palav, jää vedrustiku juurde. Vaata vedrudeta madratsite valikut.

Poroloonmadrats käib sinna, kus ei magata iga öö: lisavoodisse, suvekodusse, lahtikäivale diivanile. Poroloonmadratsid on saadaval ka ebastandardsetes mõõtudes nagu 70x155 ja 110x190, mida vedrumadratsitena praktiliselt ei toodeta.

Kõvadus käib magamisasendi järgi

Selili magaja vajab keskmist kuni kõva madratsit. Kõhuli magaja kõige kõvemat, sest pehme surub selja kaardu. Külili magaja pehmemat.

Kehakaal muudab sama madratsi tunnet rohkem, kui inimesed eeldavad. Alla 60 kg inimesele tundub keskmine madrats kõva, üle 90 kg puhul vajub sama madrats liiga sügavale. Kui paaris on kaaluvahe üle 30 kg, ei ole ühest madratsist mõlemale head lahendust — võtke kahe eraldi kõvadusega pooltega mudel.

Kattemadrats maksab viiendiku uue madratsi hinnast

Liiga kõva madratsi puhul ei pea kohe uut ostma. Kattemadrats pehmendab pinda ja kaitseb madratsit higi eest.

Üht asja see ei tee: vajunud madratsit ei paranda kattemadrats kunagi. Kui aluses on lohk, tuleb see läbi ka läbi katte. Meie kattemadratsite valik katab mõõdud 80x200-st 200x200-ni ja eraldi on 190 cm pikkusega mudelid vanemate voodite jaoks. Kõige otsitum on kattemadrats 140x200.

Kuhu riided panna: kapp, garderoob või kummut

Riidekapp on kiireim lahendus. Tuuakse kohale, pannakse püsti, kolimisel tuleb kaasa. Täispuidust kapp maksab rohkem, aga seda saab lihvida ja uuesti viimistleda ka kahekümne aasta pärast. Lükandustega mudelid ei vaja avanemisruumi.

Sisseehitatud garderoobid ja liuguksed tehakse mõõtude järgi ja kasutavad ära ka lae-aluse ruumi. Kaldlaega või ebastandardse nišiga toas on see ainus variant, mis kogu ruumi kasutab. Hind on kõrgem ja kolimisel jääb kapp paika.

Kolmas tee on kummut — madal sahtlitega kapp voldituna hoitavatele riietele. Töötab hästi madala laega toas ja pealne annab lisapinna. Valikus on ligi 100 mudelit, kitsaid alates 40 cm ja laiu, sealhulgas täispuidust.

Kui palju riputusvarba on tegelikult vaja

Üks inimene vajab 100–120 cm varba igapäevariiete jaoks, millele lisandub 40–60 cm mantlitele. Kahe peale teeb see 250–300 cm, mis jaguneb tavaliselt kaheks tasandiks. Voldituna hoitavatele riietele kulub lisaks neli kuni kuus sahtlit.

Sügavus loeb rohkem kui laius. Riidepuu vajab 55–60 cm. 45 cm sügavuses kapis tuleb riided riputada külgsuunas ja maht kukub poole võrra. Kitsasse tuppa ei tasu tellida kappi, mis on laiuselt sobiv, aga sügavuselt õhuke.

Öökapp, tualettlaud ja valgus

Voodi kõrvale käiv öökapp peaks ulatuma madratsi pinnaga ühele tasemele või kuni 5 cm kõrgemale. Standardne 55–60 cm sobib enamiku voodite juurde. Madala raamiga voodi puhul võta madalam mudel, muidu pead lamades käe üles sirutama. Peegli juurde sobib tualettlaud; kui ruumi napib, teeb sama töö kitsas kummut koos seinale kinnitatud peegliga.

Üks lakke lambipirn magamistuppa ei sobi. Vaja on kahte valgusallikat: üldvalgus ja kohtvalgus voodi kõrval. Vali soe valgusvärv 2700–3000 K. Külmem valgus pärsib melatoniini tootmist ja teeb uinumise raskemaks.

Täispuit, MDF ja melamiinkattega plaat

Täispuit on ainus materjal, mida saab parandada. Kriimustus lihvitakse välja ja pind viimistletakse uuesti. Puit reageerib niiskusele, nii et radiaatori kõrvale seda panna ei tasu. Mänd on pehmem ja odavam, tamm ja saar kõvemad ja kallimad.

MDF on ühtlane kiudplaat ilma puidusüüta. Seda saab freesida ja värvida siledaks, sellepärast on enamik valgeid mööbliesemeid MDF-ist. Vett ta ei talu. Melamiinkattega puitlaastplaat on odavaim ja hooldusvabaim, aga parandada ei saa ja kruvikinnitused ei kannata korduvat lahtivõtmist. Kui kolid tihti, arvesta sellega.

Hooldus

Pööra madratsit kaks korda aastas, nii pea-jalutsi suunas kui ümber. Korralik vedrumadrats kestab 7–10 aastat, poroloonmadrats 3–5. Kasuta kaitsekatet: higi ja niiskus lõhuvad madratsit rohkem kui kasutamine ise.

Voodipõhi otsustab sama palju kui madrats. Vajunud või katkiste liistudega voodipõhi rikub uue madratsi kolme-nelja aastaga. Liistude vahe ei tohi ületada 7 cm.

Väike magamistuba: 9–12 m²

9–10 m² tuppa mahub 140x200 voodi koos ühe öökapi ja kitsa kummutiga, kui kapp jääb alla 40 cm sügavuse. 12 m² tuppa mahub 160x200 voodi, kaks öökappi ja riidekapp sügavusega kuni 60 cm.

Kolm asja, mis väikeses toas päriselt aitavad: voodialune hoiuruum, seinale kinnitatud öökapid põrandal seisvate asemel, heledad pinnad. Tume mööbel tumedas toas sööb ruutmeetreid rohkem, kui inimesed arvavad.